Infoühiskonnas kohanemine

Pilt 1. Muutus ees.

„Muutus on ainus tõeline konstant,” ütles antiik-Kreeka filosoof Herakleitos.

Peab tõdema, et kehtib sisuliselt igal pool - inimene arenes ahvist; infotehnoloogia areng lampidest kuni ülipeenete digitaalskeemideni; ühest lihtsast ümarast veerevast rattast keerulise konstruktsiooniga auto jpm.

Loomulikult kehtib see ka ühiskonnaga / inimkond. Muutub tehnoloogia meie ümber, muutume ka meie - inimene. Kohanema.

Tooksin välja Eesti infoühiskonna arengukava 2020 [1] näitel ühe kõige enam ja ühe kõige vähem realiseerunud visioonipunkti, mis võiksid näidata eestlaste näitel kohanemisvõimet infoühiskonnas.

"Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond. Vaatamata kasvanud turva- ja julgeolekuohtudele pole võrreldes teiste riikidega lisandunud suuri väljendus- ja netivabaduse piiranguid, sest suudame tehnoloogiat enda kaitseks rakendada ka ilma nendeta. Samas on tagatud inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle." [1]

Ma ütleks, et Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud infoühiskond. Olgugi, et enamike meediakanalite veebilehtedel on kommentaarium täis sapiseid tatipritsimisi [2][3], on ka arutelusi, keskustelusi, küsimusi-vastuseid [4]. Juhiksin tähelepanu sellele, et Eestis on meediakanalid kehtestanud isikustatud kommentaariumi, et vältida labasust [5]. Samuti on Euroopa Liidult kehtestatud andmekaitse regulatsioon, mis peaks kaitsma üksikisiku andmete käsitlust digitaalsetes infosüsteemides [6]. On tekkinud ka allkirjade kogumise veebileht, kus on võimalik tavainimesel, kogukonnal ja sõpruskonnal või ka asutustel ja organisatsioonidel osaleda ühiskonda puudutavate otsuste tegemisel ja vajadusel Riigikogule või ka teistele huvigruppidele edastada tulemused vastavas formaadis elektrooniliselt [7]. Nimetaksin ka suure kogumina eesti kultuuripärandi digiteerimise erinevate andmebaaside näol [8].

Mõrudama osa poole. 

"Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul." 

Hoolimata sellest, et me tegelikult ka olime haridusvaldkonnas päris hästi ettevalmistunud tänu Tiigrihüppele [9], ei ole olnud see distantsõpe noortele hea - on tekkinud vaimsed probleemid [10], päris igas peres ei ole arvuteid[11] ega ka kiiret püsikiirusega internetti [12].

[1] https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

[2] https://tv.postimees.ee/7456509/varro-vooglaiu-vihakone-moju-sul-on-endal-parem-kui-siit-ara-lahed/comments

[3] https://thankfulali.wordpress.com/2019/03/01/eesti-infouhiskonna-arengukava-2020-kus-me-oleme/

[4] https://leht.postimees.ee/7414387/arvi-hamburg-meie-savijalgadel-energiamajandus/comments

[5] https://www.postimees.ee/572820/postimees-ee-kaivitab-kommentaariumis-kaks-uut-lahendust

[6] https://ec.europa.eu/info/law/law-topic/data-protection/data-protection-eu_et

[7] https://petitsioon.ee/about

[8] https://www.folk.ee/artiklid/245-folkloor

[9] https://www.hm.ee/et/uudised/valmis-esimene-pohjalik-tiigrihuppe-ajaloo-ulevaade

[10] https://novaator.err.ee/1608194788/koroonakriis-paljastas-eesti-laste-vaimse-tervise-kitsaskohad

[11] https://lounapostimees.postimees.ee/6953554/louna-eesti-peredesse-joudis-ule-50-arvuti

[12] https://www.err.ee/1608499589/riigikontroll-kiire-interneti-inimesteni-viimine-nouab-selgemaid-prioriteete